Kemokiinid

Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C.

Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.

Kemokiinide funktsiooniks on mitmete rakkude sundviimine nakkus- või põletikukoldesse, lisaks reguleerivad kemokiinid lümfikudede ja närvisüsteemi arengut ja leukotsüütide migratsiooni, küpsemist, aktivatsiooni jm.

Varem on neid liigitatud α,β,γ ja δ- rühma, tänapäeval liigitatakse aga sellisteks perekondadeks nagu CC- (β-kemokiinid), CXC- (α-kemokiinid), CX3C- (δ- kemokiinid) ja C- (γ-kemokiinid) perekond.

Kemokiinid liigitatakse tsütokiinide hulka.

Kemokiinid ja kemokiiniretseptorid avastati leukotsüütide signaalmolekulidena, mille ülesandeks peetakse lümfirakkude sundliikumist keemiliste ärritite toimel.